Ränne mõjutab nakkushaiguste, sealhulgas HIV, tuberkuloosi (TB) ja viirushepatiitide epidemioloogilist olukorda. Näiteks 2019. aastal registreeriti 44% uutest HIV juhtudest Euroopa Liidus/Euroopa Majanduspiirkonnas immigrantide seas. Immigrandid seisavad ravile pääsemisel ja ravisoostumusel silmitsi erinevate takistustega, sealhulgas vähene enesehinnanguline TB risk, häbimärgistamine ja hirm tervishoiuteenuste osutamisel esineda võiva diskrimineerimise ees. Eeltoodut tuleks teenuste osutamisel arvesse võtta. 2020. aastal rändas Eestisse sisse üle 16 000 inimese. Immigrantide ei ole seni olnud peaaegu mingit rolli Eesti HIV-epideemias ega kaasuvate infektsioonide esinemisel. Uuringu eesmärgiks oli vaadelda HIV ja kaasuvate infektsioonidega seotud riskikäitumist erinevates immigrantide rühmades Eestis, kaardistada nende vajadused ning tuvastada puudujäägid olemasolevates ennetus-, sotsiaal- ja tervishoiuteenustes.